NAKATUMINE

Kollaaz14

Mõned aastad tagasi korraldasime spontaanse ürituse sünnipäeva tähistamiseks. Ei midagi suurt, hoopis lihtne väljasõit randa, kaasas mõned võileivad ja piknikutekk. Seltsilisteks väikesed ja suured sõbrad. Tol hommikul kodust lahkudes ei osanud meist keegi ette kujutada kui võimsa elamuse me oma päevast saame ja kuidas see meie edasist elu mõjutama hakkab. Seda päeva mäletame eredalt tänaseni. Meie kõik. Lapsed räägivad siiani piraatidest ja aaretejahist. Pildid aga kerivad üles tundeid, mida on raske sõnadesse panna.

Tol päeval nakatas meid rõõm koos olemisest ja ühisest tegutsemisest. Nakatasid laste kilked ja säravad näod, rahulolu enda tehtu ja ära tehtu üle. Me mõistsime, et elu on nagu lill, millel on oma kireva värvigamma ja lõhnabuketiga meile nii palju pakkuda, palju rohkem kui esmapilgul tunduda võib. Vahel tuleb vaid osata ja tahta seda märgata. Olles aga kord päriselt märganud, tekib põletav soov näha ja kogeda veelgi rohkem.

Tol päeval rannast leitu saadab meid tänaseni, kaaslasteks põnevusest põksuv süda ja säravad silmad, suunurgas tuksumas naeratus.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s